[VOT] Vadja keele sõnaraamat

-k¹ K-Al. J-Tsv. -kk J-Tsv. (emfatiseeriv liidepartikkel) | vn -ка (эмфатическая частица)
K no ka laŋko, vassõn laŋko, tulõk võttamaa stokana viinaa (Al. 30) noh, lang, vastne lang, tule ometi klaasi viina võtma
J võtak tšiin võta ometi kinni
J tuõkk tänne tule ometi siia
J kallakk millõ ühs pikari viina kalla mulle ometi üks pits viina
J võtakk klina järjüü jalgõᴅ, muitõz nämät häülüveᴅ võta ometi, kiilu pingi jalad kinni, muidu nad lõnguvad

kassee M Lu Li kassyõ P kasse M siia | vn сюда
Lu miä tahon jäävvä kassee elämää ma tahan jääda siia elama
Li kui siä õõd aikaunnu kassee kuidas sina oled siia sattunud?
P tulõ tänne, tulõ kassyõ on sama aźźa tule {t.} v. tule {k.} on sama asi (= tähendavad ühte ja sama asja)
M rissintsä tõi kirstuu noorikõõ talossa kassee ženiχaa tal̆loo ristiisa tõi kirstu pruudi talust siia peigmehe tallu.
Vt. ka kasseppaikkaa

litši¹ Kett. K-Ahl. K-Al. L P M Kõ-Len. S Ja-Len. Lu Li Ra J I ĺitši J-Tsv. liki Ku
1. adv ligi, ligidal, lähedal | vn близко, вблизи
Lu nät ku meil on koolõma litši näe, kuidas meil on surm ligi
Lu meri on litši meri on ligidal
P bõlõ tšetäit siin litši pole kedagi siin lähedal
2. adv ligidale, lähedale | vn ближе, на близкое расстояние
L sõta jo litši tulõʙ sõda tuleb juba lähedale
P litši ep tõhi mennä ligi ei tohi minna
J tuõ litši tule siia (tule ligi)!
3. adv ligidalt, lähedalt | vn вблизи, с близкого расстояния
Ra tämä litši katsoʙ ta vaatab ligidalt
4. temp ligistikku, lähestikku | vn поблизости (друг от друга)
Lu ühee iällizeᴅ, ne õllaa üht ittšää, litši on sünnüttü üheealised, need on ühevanused, (ajaliselt) ligistikku on sündinud
5. postp ligi, ligidal, lähedal | vn вблизи
Li mee minusse etepeᴢ, miä en taho, što siä õlõiziᴅ minu litši mine minust kaugemale, ma ei taha, et sa oleksid minu ligidal
Lu herrad õltii rüsümä tšüläss alõpassi, näväd õltii rüsümä tšülää litši mõisnikud olid (= elasid) Rüsümäe külast allpool, nad olid (= elasid) Rüsümäe küla ligidal
6. postp ligidale, lähedale | vn близ
P tuli põdra tšülεä litši tuli põder küla lähedale
7. prep ligi, ligidal, lähedal | vn близ
Ra tšivikkõja on tšülää takana litši kalmoiᴅ Kivikoja on küla taga kalmistu lähedal
J see on üvä, ku kõik põllod õlla litši kottoa see on hea, kui kõik põllud on kodu lähedal
J litši lipuu kantajiije rl lipukandjate ligidal
8. prep ligidale, lähedale | vn близ
M kapusmoo tehtii litši vettä kapsamaa tehti vee lähedale
Lu tootii kaŋgõspuud riχχee, pantii litši seinää toodi kangaspuud tuppa, pandi seina ligidale
Lu nävät päästii litši jõkkõõ nad pääsesid jõe lähedale
P tulõmma litši pietärii jo tuleme juba Peterburi lähedale
9. prep paiku; enne, vastu | vn около; под (по времени)
K jo litši tševäd miikkulaa nõistii tšäümää eittsee juba kevadise mihklipäeva paiku hakati õitsil käima
Lu litši pädrää i jaanii mennää vihtaa peetripäeva ja jaanipäeva paiku minnakse vihtu tegema
Lu mi vähepi jalkalapoja kupaizõᴢ, se jo õli litši poolt päivää mida vähem jalalabasid (= jalalabapikkusi) oli varjus (= mahtus varju pikkusesse), (siis) see oli juba keskpäeva paiku
Lu litši enipäivää enne lihavõttepühi
K litši lõunaa lõuna paiku, ennelõunal
10. ligi, umbes | vn около, приблизительно
Lu vot siiᴢ õli rajat tehtü, litši sata sültä, rajass rajjaa, kuza lüütii mätšikkaa vaat siis olid (pallimänguks) tehtud piirid, ligi sada sülda (oli) piirist piirini, kus löödi (= mängiti) palli
Ku sis hüü olt́śii nuumeriᴢ .. liki tunni aikaa siis nad olid numbritoas .. ligi tund aega.
Vt. ka litšellä, litšeltä, litšikkõizõlla, litšillä, littšeellä, littšeeltä, littšäällä

mihsi Kett. K mihs K U P Lu J miχs Lu mihsiɢ I missi K R-Eur. M Lu Li J miss K M Lu J Ku mis R-Lön. miks, mispärast | vn почему, отчего, зачем
Li missi et tuõ tänne miks sa ei tule siia?
Lu missi sinnua nii kõvassi laizgutõʙ miks sa nii laisk oled?
I mihsis siä et kuulõllum min̆nua miks sa ei kuulanud mind?
M en tää, missi nii rahvas pajattaaᴢ ma ei tea, miks rahvas nii kõneleb
■ (liitunult eitusverbi vormidega слитно с формами отрицательного глагола) M misseʙ (Set. 71) miks ei, miks mitte
M missen, menen (Set. 7) miks mitte, lähen (küll).
Vt. ka mihee, mihii, mimperässä, miŋkperässä, misee, mitä

mikä Kett. K L P M Kõ Lu Li Ra J I Ku miḱä J Ku mitšä K-Ahl. mi K L P M Po Lu J I (R U Kõ V Li) mii M, g minee K P Lu Li Ku minie L P mizee K M miz̆zee M mizzee Po migää Lu Li Ra J miğgää I mii K-Set., part mitä K L P M Kõ V Po Lu Li Ra J I Мита́ ~ Ми́дя Pal₂ Ми́да K-reg₂
1. interrog mis; kes | vn что; кто
K nellä meessä sõisovad ühee šĺääpii alla, mikä se on. lauta mõist neli meest seisavad ühe mütsi all, mis see on? – Laud
Lu mitä se on mis see on?
L mitä pεäka on mis peal viga on (mis peaga on)?
P mid ne on mis need on?
P miniekaa mašina tšäüʙ millega rong liigub?
P mitä siε henttsuuᴅ mis sa hulgud?
Lu millä ~ migäl mennä võttamaa millega (mõrsjat) võtma minna?
Po mizzee pääle (mizess) siε duumaᴅ millest sa mõtled?
Lu minee perässä sinnua lüütii mille pärast sind löödi?
Li migää perässä ~ minee perässä mispärast? miks?
K mi siä õlet (Ahl. 110) kes sa oled?
2. relat mis; kes | vn что; кто
Lu mikä on keittämättä, se on toorõ mis on keetmata, see on toores
Lu ühs vohma rohkaap tšüzüʙ, mitä tšümmee tarkkaa võivõᴅ vasatõ vs üks loll küsib rohkem, kui kümme tarka suudavad vastata
K rätte, mineekaa pühtšiä tšäsii rätt, millega käsi pühkida
Li konnaa näd lazzõp kuruu (~ kuruᴅ), migässä poigat tullaa konn, näe, heidab kudu, millest tulevad pojad
L mitä sai leiväss kõikk seimmä mis kõlbas (mida sai) leivaks teha, kõik(e) sõime
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
Lu nüd jo nii kõvassi unohtan, a mi aikaa on pääᴢ, ned mälehtän nüüd juba nii palju unustan, aga mis ammu on peas, neid (asju) mäletan
J migää sain, senee jõin mille sain, selle jõin (maha)
I leeb migällä suurussaaɢ on, mida süüa hommikueineks
Lu tälle mitä nii juttõõ, mitä nii tšäzi tehä, ep tämä hooli, epku nõis tetšemää talle ütle ükskõik mida, ükskõik mida käsi teha, ei tema hooli (kuula) ega hakka tegema
I i kõikkõlaisii tetši i astikkoja ii mitä puuttu ja tegi igasuguseid (nõusid), ka pütte ja mis ette sattus
Ku meije küläz oli ühz meeᴢ, miḱä läkäz mitä eb oltõ, i mitä eb lee meie külas oli üks mees, kes rääkis, mida ei olnud ja mida ei tule
M a mitä õli vaattajia minuu siällä, ne võtõttii kõik kasõttii aga (need), kes olid mind seal vaatamas, need kõik kasteti (märjaks)
3. mis (koos eelneva pronoomeniga ‘kes’) | vn что (с предыдущим местоимением ‘кто’)
I meevät taas tüülee; tšen mitä teeʙ lähevad taas tööle; kes mida teeb
Ku ken i mitä, a sika ain ommaa kk kes mida, aga siga aina oma
I ehtiüväᴅ, tšen miğgää paaʙ ül̆lee rõivastavad end (jõulusandiks), kes mida (mille) paneb selga
4. missugune, milline, mis | vn какой
M ai mi peen popastõri oi missugune väike abikarjus!
L mi maa, se on maaneri, mi lintu, se on tšieli, mi tüö, se on sõpa vs milline (on) maa, selline on komme, milline lind, selline on laul (keel), milline töö, selline on rõivas
M ahonurmi on se, mikä maa ookaaʙ kesapõld on see maa, mis puhkab
Lu mikä kas on ihmeellin inemin mis imelik inimene see on!
M mikä nüt karetti tuli mis tõld nüüd tuli?
J migää tüü mees siä õõᴅ mis tööd sa teed (missugune töö mees sa oled)?
J mikä temppu siäll õli mis seal juhtus?
K mi päivä siis tänännä on mis päev siis täna on?
J migäll aika nämä joutusti kotto mis ajal nad koju jõudsid?
M millä mallia siä senee teiᴅ mismoodi sa selle tegid?
J mill viisi ~ migäll viittä ~ mill koosia mismoodi, mil viisil?
M mikä millõõ on aźźa täätää, miltized linnuᴅ mis (see) minu asi on teada, millised linnud (on olemas)!
Ku mikä sis hään nii lust́śɪ, niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ mis ilus ta siis nii on: niisama on nina all kaks auku nagu teistelgi!
J mikä mokom vaaž-noi d́eel mis(sugune) tähtis asi (see siis on)?
5. miski | vn что-то, что-либо, кое-что, нечто
M mikä tšuudittaab ize entää miski kummitab iseenesest
M kui tšell vaivatap silmiä, vai mikä on tapahtunnu, siz mennäs sinne võrottamaa kui kellelgi on silmad haiged või midagi on juhtunud, siis minnakse sinna ohverdama
L ku sill lieb mitä vajaa, tulõ kassyõ paikkaa kui sul on midagi vaja, tule siia kohta
Lu se on moikattava ku mitä ep tappaa see on pilgatav, kui (inimesel) midagi puudub (= kui inimene on poole aruga või vigane)
Lu sõmõrtšivi, sitä ku mineekaa lüüᴅ, raŋkaakaa, tämä hajjooʙ, murõnõʙ liivakivi, kui seda millegagi lööd, raskega, (siis) ta laguneb, mureneb
Lu tänävä mitätši piäp tehä täna tuleb midagi teha
Lu mikä itšänää se õli miski see (ikka) oli
J etsi mitä nibuit bufetiss süüvve otsi puhvetikapist midagi süüa
J viska mitä ni buit koirõlõ viska midagi koerale
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt näha, et poiss jääb haigeks
M miä kojo mitä pajatin ma midagi rääkisin
6. mingi | vn какой-то
Lu minee rätii pani puhhõõ mingi räti pani puu külge
Lu ku mikä juttu meeʙ, kõiɢ nõisõvat pajattamaa kui mingi jutt läheb (liikvele, siis) kõik hakkavad rääkima
7. (ei) miski | vn ничто
J nütt bõõ tehä mitä muut ku võtta kisa ja menne kerämä nüüd pole teha midagi muud, kui võtta kott ja minna kerjama
J eb mitä tehä, piäb menne ei ole midagi teha, tuleb minna
8. mida ( .. , seda .. ) | vn чем ( .. , тем .. )
Lu mi süveb meri, se tuõp kõrkaapi ja arvapi lainõ mida sügavam meri, seda kõrgem ja harvem tuleb laine
J mi varõp, see parõp mida varem, seda parem
9. kas .. või .. ; nii(hästi) .. kui ka .. | vn или .. или .. ; как .. так и ..
M meil on ühskõiɢ, mi põlto, mi nurmi meil on ükskõik, kas põld või nurm
■
P mitä siε õlõd läsivä vai kas sa oled ehk haige?
Lu mill sinn eb õõ mitä mennä mul ei ole asja sinna minna
Lu isuttii mitä isuttii istuti tükk aega (istuti mis istuti)
J blagoit maat eb mahz mitä i tšüntä, ühellaim mittäit ep kazvo viletsat maad ei maksa üldse kündagi, nagunii midagi ei kasva
Lu passibo. – eb miltä tänan! – Pole tänu väärt!
J tämä mitä voimaa hailahtõõb nagraa ja kaĺĺuʙ ta lagistab naerda täiest kõrist ja karjub
M mikä leep kukõd ratkoaz laulaa millegipärast kuked lõhuvad laulda.
Vt. ka ebnii-mikä

puhua L M Lu Li J Ku (Kett. K Ra) puh̆hua M puhhua Li puh̆huaɢ I (vdjI Ma), pr puhun K L M Lu Li J Ku, imperf puhuzin Li J puhzii vdjI
1. puhuda (tuule kohta) | vn дуть, подуть (о ветре)
M nät ku vih̆hain tuuli puhuʙ näe, kui vinge tuul puhub
J tuuli puhub eteless tuul puhub edelast
M kaivolla uhzõt tehäs semperässä, etti sinne tuuli ep puhuis kõikkõa soruja kaevule tehakse luugid (uksed) seepärast, et tuul ei puhuks sinna kõiksugust prahti
M tuuli puhub akanat tänne tuul puhub aganad siia
Lu seili on buzal jutõllaa ku tuuli puhup seilii puri on pingul, öeldakse, kui tuul puhub purjesse
J eb ittšä suur tuul puhu, kõrt i tämä alõnõʙ vs ega suur tuul puhu igavesti, kord vaibub temagi
M maaŕjarajuᴅ, puhup suuria tuulia maarjarajud, (siis) puhuvad suured tuuled
M kane rajurak̆kõõd mennäᴢ, siiz ain tšülmää puhuʙ (kui) need rajurahed mööduvad, siis puhuvad üha külmad tuuled (puhub aina külma)
2. (hingeõhku) puhuda | vn дуть, продувать, продуть, надувать, надуть
L puhu lahzyõ tšäjet suojassi puhu lapse käed soojaks
J võtõttii rakko, puhuttii, tehtii suurõssi, pantii erneet süämee, lahsilõ pelata võeti (äsja tapetud looma) põis, puhuti suureks, pandi herned sisse, (anti) lastele mängida
M mõilarakko, õlgõõkaa puhuaᴢ seebimull, (seda) puhutakse õlekõrrega
Li miä puhuzin tulõõ ma puhusin tule (ära)
J .. i puhub suussa tämä silmile tulta (Must. 145) (muinasjutust:) .. ja puhub suust talle näkku (tema silmile) tuld
3. (pilli jne.) puhuda | vn дудить, дуть (в дудочку и т. д.)
L pojot puhuvad pajupilliε poisid puhuvad pajupilli
L rakkopilliε puhuass torupilli puhutakse
M sarvõa puhuttii puhuti sarve
J nõissa pilliä puhuma hakatakse pilli puhuma
4. tuult tekitada, (sepalõõtsaga tuld lõkkele) puhuda; tuulata | vn вызывать, вызвать ветер, поддувать, поддуть (кузнечные) мехи; веять
I nahgassa tehtü mokoma, kajõlla puhuttii tuulta niisugune nahast tehtud (sepalõõts), sellega puhuti tuult
M peremmeeᴢ võtti toh̆hoo libloo i sen̆neekaa puhu surut kõik vällää viĺĺassa peremees võttis tohtlehviku ja tuulas sellega kõik aganad (purud) viljast välja
5. impers puhitada, (kõhtu) puhitusse ajada | vn надувать, надуть (живот)
Ra nõizõp puhumaa ajab (kõhu) puhitusse
6. pursata, pritsida | vn извергать, извергнуть, опрыскивать, опрыскать
L tähed laskõuvaᴅ, sis niku puhup tähti tulta (kui) tähed langevad, siis täht nagu purskab tuld
L puhub neilie vettä pεälie pritsib neile vett peale
7. pursata, purskuda | vn извергаться, извергнуться, хлынуть
Li tšäee ku leikkaᴢ, elo-soonõssa puhu vertä kui lõikas käe(randme) katki, (siis) purskas tuiksoonest verd.
Vt. ka praizguttaa, puhaltaa

salvo K M Kõ S Lu Li Ra J I (Ku) salvõ I, g salvoo K M S Li Ra salvomõõ Lu, hrl pl salvoᴅ M S Ra J I salvomõᴅ Lu J salvomõt M-Set. Lu-Must. salvomet M-Set.
1. (veel sarikateta) palkehitis, (ülesraiutud) palkseinad, majakast | vn сруб (избы без стропил)
I ku salvo leeb valmiᴢ, siiz alkaas tehäk kattoa kui palkseinad (majakast) on valmis, siis hakatakse tegema katust
2. raie- e. palgikord (palkehitises) | vn венец (сруба)
I lumi eʙ nõis tulõmaa salvojõõ, kasseeɢ riukujõõ vällii lumi ei tule (ei hakka tulema) siia (seina) palgikordade vahele
3. (palkmaja) ristnurk | vn обло (угловое скрепление брёвен сруба)
K puhass õpõata pantii jumalnurkkaa salvoo alaa puhast hõbedat pandi ikooninurka (maja) ristnurga alla
M nõis menemää salvomia möö lautappäälee (Set. 1) hakkas ronima mööda ristnurka laudalakka
M rattii salvoᴅ aida nurk
4. (kaevu)salv, -rake | vn сруб колодца
Lu tehtii kaivoo salvomõᴅ tehti kaevu rakked
Kõ kaivoo salvo kaevu salv
J kaivoo salvod mätänesti kaevu rakked mädanesid (ära)
5. (vilja-, kartuli)salv | vn закром
Ra rattiiza õllaa salvod i siäl õllaa viĺĺaᴅ aidas on salved ja seal on vili (viljad)
Li kahs salvoa õli koko rattiiᴢ: ühz õli kagrõsalvo, tõisõõ pantii rüiᴢ kaks salve oli(gi) terves aidas: üks oli kaerasalv, teise pandi rukis
M kõikk pantii salvoosõõ, kagraᴅ, õzraᴅ, rüttšeeᴅ kõik pandi salve, kaerad, odrad, rukkid
M rüiz valõttii salvoosõõ rukis valati salve
J rattis salvomõt täünö leipä aidas (on) salved vilja täis
I magaze, siällä salvoloiza leipä õli magasiait, seal salvedes oli vili
I linaa salvo lina(seemne) salv
S kooppa õli tehtü, õli pantu salvoᴅ kelder oli tehtud, olid tehtud salved
■
Li meil salvod õltii vattsõᴢ meil olid salved kõhus (= vilja oli nii vähe, et ei jagunud salve pannagi).
Vt. ka kagrasalvo, kaivosalvo, nisusalvo, rattiisalvo, rüissalvo, rütšeesalvo, vehnäsalvo, õzrasalvo.
Vt. ka salvama, salvomõ, salvõõ

sihee Kett. K M S Lu J sih́ee K-Al. J siχee U sihie L siχie M P sihe M sih̆hee M S sih̆́h́ee Kõ siiχ́ ̆χee M sihhee Po Li sih́h́ee Lu siχ́χee ~ siχ́χ́ee Po siihe [sic!] Kõ-Len. siheɢ I
1. sinna | vn туда, там; Po pantii sihhee kõikkõa, mitä õli sinna pandi kõike, mida oli; Lu ku on roojakas talo, sihee sikkiüp tširppuja i kloppija kui on räpane maja, (siis) sinna sigineb kirpe ja lutikaid; M evät tulõ kaugaa pojoᴅ siχ́ ̆χee kuza tüttärikod issuzivaᴅ ei tule kaua poisid sinna, kus tüdrukud istusid; I miä en tahtonnuɢ jää(äɢ siheɢ ma ei tahtnud sinna jääda
S sihee taaz lavvaa tağgaa isuttaaz ženiχaa suku sinna laua taha pannakse taas istuma peigmehe suguvõsa
Lu mokoma aarikko, sihee vällii pantii päre niisugune hark, sinna vahele pandi peerg
I siheɢ ramkoloisii tšimot tetševäᴅ mettä sinna raamidesse teevad mesilased mett
2. siia | vn сюда, здесь
Lu ženiχaa suku jääp sih́h́ee peigmehe suguvõsa jääb siia
J mitä millõõ tulit tšülmää sihee toomaa miks sa tulid mulle siia külma tooma?
J vot med́d́e i pulm lõpup sih́ee vaat, meie pulm lõpebki siia
I mokoma kase on sihek tulluɢ sihuke on siia tulnud
I aźźaa ili issumaa tuõᴅ siheɢ kas asja pärast või tuled (niisama) siia istuma?
L a teit tšen kuttsõ sihie aga kes teid siia kutsus?
M i juoltii läsivälle: eittää sihee õlkõje pääle ja öeldi haigele: heida siia õlgede peale (pikali).
Vt. ka sinne

šigrittää: šigrittä J-Tsv., pr šigritän: šigriten J, imperf šigritin J sagrida, sasida, sassi ajada | vn растрёпывать, растрепать, всклокочивать, всклокочить, лохматить
tuõkk tänne, miä sillõõ šigriten ivusõᴅ tule siia, ma sasin sul juukseid

tšou Li:
tšou tänne tule siia!
tšou minuukaa tule minuga!
tšou parvõᴢ lähme koos!
Vt. ka tšau, tšoboiᴢ

tulla Al. Kett. vdjL K R L P M Kõ S Po Lu Li J Ku (Kett. Len. U Ke V Ra Kr) tullaɢ vdjI I Ma Kl (Ko), pr tulõn Kett. K L P M Kõ Po Lu J tulen K-Ahl. tuõn Kett. K U M Kõ S Lu Li Ra J tuen K-Ahl. toon Li J tuan Ku tul̆lõõ vdjI I Ma tulyy Kl tuõ ~ tuu I, sg 3. p tooʙ Lu J tulap Kr, imperf tulin K R U P Ke M Kõ V Po Lu Li J Ku tul̆lii I Ko tulii Kl, sg 3. p tuli ~ tüli Kr
1. tulla, saabuda; hakata | vn приходить, прийти, прибывать, прибыть, наступать, наступить; становиться, стать
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
K neitsüeni, ainogoni, neitsüt ainagoanoni, tunsit tulla tunne ella [= õlla], taloo tarkuttaa pitää (Sj. 674) rl mu neiuke, mu ainus, neiuke, mu ainus hani, oskasid tulla, oska olla, talu tarkust hoida
Lu tulõb mees mere takkaa väĺĺää, nurmõ alt eb kõõsniit (Must. 160) vs tuleb mees mere tagant koju (välja), mulla (nurme) alt ei kunagi
P d́eda tuli tšüntämäss õhtagon i baba marjass tuli õhtagon kotuo taat tuli õhtul kündmast ja eit tuli õhtul marjult koju
Li siä mee eeᴢ, a miä toon takan sina mine ees, aga mina tulen taga
Li miä elläis teil enepää en too ma ei tule enam kunagi teile
J jovvu tšiirepii, ku õõt tulõjõ tule (jõua) kiiremini, kui oled tulija
P tämä tuli mokomaizyõ jürüükaa ta tuli niisuguse mürinaga
P šlääppi pääzä, tulõb niku herra kaabu peas, tuleb nagu härra
J tullaa kaglasuttaa tulevad kaelastikku
J müü tulimma kõlmõõ meie tulime kolmekesi
Lu tuut tänävä valloa loomaa (kas) tuled täna sõnnikut (koormasse) tõstma (= sõnnikut vedama)?
Lu tultii võõraaᴅ, võõrazii tulid külalised, võõrusele
Lu koźźolaizõt tultii kosimaa kosilased tulid kosima
Lu mitä on tultu, sitä piäp tehä mille pärast on tuldud, seda tuleb teha
J a müü tahomma sitä, mitä tulimmõ aga meie tahame seda, mille pärast tulime
K arvazi, ešto tultii tšäümää tütärtä ta arvas, et tuldi tütrele kosja
I kapoŕossa tulimmat tänneɢ Koporjest tulime siia (elama)
Lu mussajõki, se tuõp palokka i baabina järviss Mustjõgi, see tuleb Palokka järvest ja Jarvikoisjärvest
Lu tuli tuõb ennemäs ku jürü välk tuleb ennem kui müristamine
Lu kui kraappazit pitškaa, sis tuli nennää kehno haisu kui tõmbasid (kraapsasid) tikku, siis tuli ninna halba haisu (= väävlihaisu)
Lu tšivi ku tokub vettee, vesi tšulpahtaab i pullot tullaa päälle vee kui kivi kukub vette, (siis) vesi mulksatab ja mullid tulevad vee peale
Lu nii kõvassi tahtozin, kõik sültši tuõp suussa nii väga tahtsin (süüa), sülg lausa tuleb suust
P luikod lentäväᴅ, lumi tulõʙ, anõõd lentäväᴅ, alla tulõʙ vs luiged lendavad, lumi tuleb, haned lendavad, hall tuleb
U troittsa tuõʙ nelipühad tulevad
M näd jo tullas pikkaraizõt kahuᴅ näe, juba tulevad kerged kahud
Lu tuõb ohtogo, meemmä makkamaa tuleb õhtu, läheme magama
M alki kahuttaa maata, taitaa tuõp tšiiress talvi hakkas maad kahutama, vist tuleb varsti talv
M lahs pani peigoo suχ̆χõõ, taitaa nõisaas tulõmaa tšiiress ampaaᴅ laps pani pöidla suhu, vist hakkavad varsti hambad tulema
Lu veri tuõb nenässä ninast tuleb veri
M tämä on natturi, nenässä tuõb natta ta on tattnina, ninast tuleb tatt(i)
K hätä tuõʙ, nii kõikk tropad levväᴅ vs (kui) häda tuleb, siis leiad kõik teed
M täm eb jõutõnu õmall aigallõ, tällee mikäit tuli mässärüᴢ ta ei jõudnud õigel ajal (kohale), tal(le) tuli mingi takistus (ette)
J tšennii ep taho vanutta, a tämä kõikkiilõõ tooʙ keegi ei taha vanadust, aga ta tuleb kõigile
Lu en nõis tüütä tetšemää, nältšä tuõp talloo (kui) ma ei hakka tööd tegema, (siis) tuleb nälg majja
S noorikkõa tuli žaali pruudist hakkas kahju
Lu millõ tuli süä ma sain vihaseks
J kõvassi johzin, de tuli vari kõvasti jooksin ja hakkas palav
K niku äpiε neil tuli neil hakkas nagu häbi
M milla tuli alu, etti tämä minu päälee turhaa juttua pajataʙ ma solvusin (selle peale), et ta räägib minu peale tühja juttu
K emintimälee tuli paha meeli võõrasema sai kurjaks
Ku minuu käell tuli kippiä minu käel hakkas valus
I millõõ parapit tuli mul hakkas parem
Lu täl jo tuli tšülmä tal hakkas juba külm
P murrap tulla mussa pilvi murrab tulla (= tuleb kiiresti) must pilv
J inimin valup tull inimene tuleb aeglaselt (venib tulla)
M alkõ tulla suurilla jalkoilla hakkas tulema suurte sammudega
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J poik tuli jo tšehs kazvosõ poeg sai juba keskealiseks
J tüttö jo tuõb voosiisõõ, a veel miltäiss-tši pridanaa bõõ kopitõttu tüdruk on juba aastates, aga veel pole mingisugustki kaasavara kogutud
K ko saadut tulivaᴅ, meniväd vargassamaa õunõi i ugrittsoi kui puu- ja juurvili valmis aedades, läksid (poisid) õunu ja kurke varastama
J laizga izäka talo tšiire tuõb ävitüsse laisa isaga läheb talu ruttu hukka (hävingusse)
Ra võõnoizõõ tüü tuõp tehüssi, a laizgaa va ep kõnsa vs aeglase töö saab (lõpuks) tehtud, aga laisa oma ei kunagi
Li miä kaihoon, što sitä viittä millõ tuli tehtüss ma kahetsen, et ma tegin sedaviisi
M kalliissi kane kapusat tultii need kapsad läksid palju maksma
Lu ku leipozit sis tšäet tultii vet́ taitšinaakaa kui (sa) sõtkusid (leiba), siis said käed ju tainaseks
M mikä leeb on niku päältä nätšüvä, etti pojo tuõb läsimää midagi on nagu pealt (välimusest) näha, et poiss hakkab haigeks jääma
L ženiχa i nuorikkõ läsimεä tulivaᴅ peigmees ja pruut jäid haigeks
Kett. tuõb läsimää silmässä jääb haigeks silmamisest (halvast silmast)
I ühstõšmõtta vootta tuli millõõ ma sain üheteistkümneaastaseks
Lu tultii ühtee nõvvoo lepiti kokku (tehti ühine otsus)
M lehmä on tuntumizõlla, etti tšiireess tuõp kantõõmaa lehmast on tunda, et varsti hakkab poegima
P lehmä tulõp piimääsie, ko kantaaʙ, päälie kantamizyõ lehm tuleb piima (= lehm tuleb lüpsma), kui poegib, pärast poegimist
M kase on meh̆hii meno, en tää, kui tuõp tõtta see on meeste asi (jutt), ma ei tea, kuidas on õige (tõsi)
M miä õmassa meelessä niku ajattõlin, etti kanni tul̆lõisi parap tehä ma oma mõistusega nagu mõtlesin, et nii oleks parem teha
K ühez õttsaz õli nellä, i tõizõz nellä, kõikii tuõp kahõsaa meess ühes otsas oli neli ja teises (otsas oli) neli, üldse (kokku) on kaheksa meest
J rapsiga tätä, la tuõb enesee raputage teda, las tuleb meelemärkusele
J miä laŋkõzin maalõõ i jedva·a ku tulin elosõõ ma kukkusin maha ja vaevalt tulin meelemärkusele
J tuli meelee tuli meelemärkusele
Li ep tuõ meelee ei tule meelde (ei meenu)
2. (vihma, lund) tulla, sadada | vn идти, падать (о дожде, снеге)
M nüt paap šlottua, tuõb lunta i vihmaa üheᴢ nüüd sajab lörtsi, tuleb lund ja vihma koos
I vihmaa tuõʙ vihma sajab
J tuõb (saab) lunt sajab lund
Li eglee tuli vihmaa eile sadas vihma
P pitšäld on põvvaᴅ, ep tulõ vihmaa pikalt on põuad, ei tule vihma
Lu tuõp suur vihma tuleb suur vihm
3. juhtuda, tulla | vn случаться, случиться, происходить, произойти
L i nii tulitši ja nii juhtuski
Lu tuõpku mittää kas (sellest) tuleb midagi?
J en duuman, što mokomat pulmõt tullaa lehmääkaa (ma) ei osanud arvata (ei mõelnud), et lehmaga tuleb niisugune häda (udarapõletiku tõttu)
J miä en tää, kuippäi see võisi tulla ma ei tea, kuidas see võis juhtuda
I mit̆täid ebi tulluɢ midagi ei juhtunud(ki)
K mitä lieb naizõlõ tullu, võtti nain kuoli midagi pidi naisega juhtunud olema, (et) naine võttis (kätte ja) suri
P mikä sillyõ tuli mis sinuga juhtus?
J tšättee tulõma juhtuma, kätte tulema
4. muutuda, (millekski) saada, jääda | vn превратиться, стать
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
P miä tulin sõtamehessi minust sai sõdur
M en näe mit̆tää, kõikkinaa jo vanass tulin ma ei näe midagi, olen jäänud juba päris vanaks
P i uotitta minuat, etti õnnõva lienen, a õnnõtuo tulin ja ootasite minust, et saan õnnelikuks, aga sain õnnetuks
M pilved arvagoitti, taivas tuli seltšiässi pilved läksid laiali, taevas muutus selgeks
Lu kukkupilliä ahjos põlõtõttii, sis tuli vahva i naasti (savist) piiluparte põletati ahjus, siis tuli(d) tugev(ad) ja ilus(ad)
I kui inehmine vanassit tuuʙ, ivuhsõt tuuvaᴅ halliᴅ kui inimene jääb vanaks, (siis) lähevad juuksed halliks
I kehnossit tuli jäi kõhnaks
I kõõs sõizõp kaugaa, niin tämä tuõp kõvassik ku saahhari kui (mesi) seisab kaua, siis ta muutub kõvaks nagu (pea)suhkur
I läntüpiimä piäp pannag ahjoo, sis tuõp varogassi hapupiim tuleb panna ahju, siis muutub kohupiimaks
Lu läsivä tuli terveessi haige sai terveks
J laa makkaaʙ, tšiirep tuõp seltšässi las magab, saab kiiremini kaineks
M õzra tuli valmiissi oder sai valmis
M ińeehmiin tuli terveessi inimene sai terveks
L jumala lähetäp sillõ linnuu i seness linnuss siε tulõd raskaassi (muinasjutust:) jumal saadab sulle linnu ja sellest linnust jääd sa rasedaks
I per̆rää groomua ilma tuli tšülmä pärast äikest läks ilm külmaks
5. tekkida, tulla, ilmuda, sigineda | vn возникать, возникнуть, появляться, появиться, заводиться, завестись
P rokkalintu lazzõʙ mokomaisii munõi i sis tulõvaᴅ maoᴅ liblikas muneb selliseid mune ja siis tulevad (neist) ussid
M ko ilatas põltoa, väittääs tšived ühtee-kok̆koo, vot se i tuõp tšivirõukko kui puhastatakse põldu, (siis) veetakse kivid ühtekokku, vaat sellest tulebki kiviraun
M saivõrõssa tuõvat täiᴅ saerde(i)st tulevad täid
Lu kaugaa ku et tšäü saunaᴢ, pää algab mennä roojakkaassi, sis päχ́χ́ää tuõb libla kui (sa) kaua ei käi saunas, (siis) hakkab pea minema mustaks, (ja) siis tuleb pähe kõõm
Lu ilmõd mentii soojõssi, tuli paĺĺo sääskiä ilmad läksid soojaks, tekkis palju sääski
Lu miä tahon panna kannaa issumaa, tultais puipuᴅ ma tahan panna kana hauduma, (et) tuleksid tibud
J peh́miäss villõss tulla soojõd alõtsõᴅ pehmest lõngast tulevad soojad kindad
Li naisijee lõŋkasukil enne üllääl õli toož strotška, tšen kui tetši, kahsi vai pari santimetraa, a siiz jo tuli sukaa varsi naiste villastel sukkadel oli enne üleval samuti pära, kes kuidas tegi, kaks või paar sentimeetrit, aga siis algas (tuli) juba suka säär
I ku tšiv̆vii päälee tallazi, nii tulivad jälleᴅ (muinasjutust:) kui kivi peale astus, siis tekkisid jäljed
M i sis sai juvva, tuli üvä taari ja siis sai juua, tuli hea kali
Lu tšeelee õttsaa tuli napukka keele otsa tuli vistrik
M kazessa lahzõssa tuõb maailmaa üvä inehmin sellest lapsest tuleb ilmatu hea inimene
P miε tämääkaa sõittõlin, ep tämäss tullu mitäit parapaa ma riidlesin temaga, ei temast tulnud midagi paremat
Lu kõltatauti tuõp tšülmässä i kõvassa hoolõssa kollatõbi tuleb külmast ja suurest murest
6. pidada, tarvis olla | vn быть нужным, приходиться
M välissä kõlmisõõ tuõp ševeĺittää einää vahel tuleb kolm korda heina kaarutada
P elä sültšie iezaikaa kaivuosyõ, tulõb vettä juuvva vs ära sülga enneaegu (vanasse) kaevu, (sellest) tuleb (veel) vett juua
Kett. minuu tulõb mennä ma pean minema (= mul tuleb minna)
M kui kane bukvat tuõp panna kuidas need tähed tuleb asetada (panna)

tänne Kett. K R-Lön. U L P M Kõ V Po Lu Li J Ku tänneɢ vdjI I tänni Kr siia, tänna | vn сюда
K siä tulõ tõizõll päivää tänne järvee rantaa sa tule teisel päeval siia järve kaldale
J emmä tänne tullõõd makkaamaa me ei tulnud siia magama
I tuuɢ tänneɢ, miä mit̆täiᴅ juttõõ sillõõ tule siia, ma ütlen sulle midagi
L tänne kuolõt süömättä sured siia nälga (söömata)
Lu ain kopizõb ei jouvvu sinne ep ku tänne aina koperdab, ei jõua sinna ega tänna.
Vt. ka sinne-tänne

täällä M tääl R-Lön. M Lu Li tääll Lu J täälä Li tεällä L tεäll ~ tεäl L P teälä ~ teäl K-Ahl. Тээ́лла K-reg₂ Тяля Pal₂ siin | vn здесь, тут
Lu soo siäl, soo tääl, kuzaa bõõ kuivaa soo seal, soo siin, kuskil pole kuiva
Lu tuõ tänne, tääl on paĺĺo marjaa tule siia, siin on palju marju
P ep tämä tεäl maailmaz mitäid vaivaa nähnü ei tema (ole) siin maailmas mingit vaeva näinud
Li täälä paikkaz õõn olen siin (kohal)
Lu tääl pool jõkkõõ siinpool jõge.
Vt. ka täzä